+8

Ciaooooo! Soe ilm teeb tuju nii heaks. Päev algas äkkstardiga. Telefon ei äratanud millegipärast (kuigi mul oli juba õhtul kummaline tunne seoses äratusega ja kontrollisin mingi 3 korda üle, et kas on ikka peal, aga siiski) Eile tulid siia kaks vene tüdrukut. Jumal tänatud, et mitte meie tuppa. Ausalt noo, ma kuulen vene ja poola keelt rohkem kui itaalia keelt. Üle viskab see tštštšjajsnjnjjasdjaftššš. Ostke keel omale. Palun. Igatahes. Eile ütlesin neile, et me läheme välja kell 9. Ja ärkasin kell 8.59, täpselt mingi 5 sekundit enne, kui nad mu ukse taha tulid. Perseeeeeeeeee! Tegin siis kiiresti valmis ennast. Mõlemad mingid suht giraffe'id, tundsin ennast ülima kääbusena. Veits ajudele käisid nad. Jälle mitte kõige parem inglise keel. Aa.. nad küsisid mult metroo kohta. Soovitasin neil osta täna päevapilet (4.50) sest nad nagunii peavad ringi käima täna suht palju ja ühe korra pilet on 1.50. A nad mingi russiatasid seal, et ei aga me tahame osta ikka kuukaarti ja värki, et me ostame ühe korra oma. Suukas per favore !! mis te küsite, kui te ei taha abi ja ise ilmselgelt paremini teate. Mul oli metrookaarti jaoks aega alles 3. päeval. Ja neil oli nagunii vähemalt 2 piletit vaja, sest neil on ju kuidagi vaja ka saada kuskile kus tehakse kuukaarti ja lisaks castingud. A no, ausalt, polnud tuju neile seletada. Tehke mis tahate, raisake raha. 

Õnneks ma ei pidanud nendega castingutel käima. Nende pärast pidin varem ärkama ja jäin castingule hiljaks ka. Täna oli niigi ainult 2 castingut. Ja esimene casting pidi hakkama 10.30, aga klient tuli alles 11.25. Et siis tund aega hiljem. Cool, cool. Teisele castingule jäin sellepärast pool tundi hiljaks ja siis oli see juba lõppenud. Eile kodus kontrollisin google mapsis üle aadressi, kuna see tänav oli nii pikk, et kus täpselt ta on. Vaatasin siis, et pean Limas maha minema ja kõndima veits. Ja kui õigele tänavale jõudsin, hakkasin otsima oma numbrit. Casting oli nr 94. Nii... majal on number 8. FFUUUUUUUU!!!! Mõnus lebo lühike tänav oli ka.  Lõpuks kõndisin kokku mingi 2 peatuse jagu maad. Ullllllllll. Jalad täiega valutavad. Kuna olin Loretos, siis via Buenos Aires oli seal lähedal kohe ja läksin omale mütsi otsima. 

Aa oot. vahepeal tuli veel üks asi castingult meelde. Tulin just ära ja istusin diivanil, panin jalanõusid jalga, vaatasin sokke ja siis BANG ! Siuke deja vu käis üle. No ausalt. Ma olin olnud seal varem (ja ma ei mõtle seda, et mul oli eile sealsamas casting :D pealegi teises ruumis oli) Kõik oli lihtsalt nii täpselt sama nagu ühes mu unenäos - mina Milanos castingul, istun, panen jalanõusid jalga, valgus - kõik oli nii täpselt mu ühest unenäost. Pärast seda kui ma eelmine kord pidin suve alguses tulema Milanosse, nägin palju unenägusid sellest, kuidas ma Milanos olen. Kusjuures, kui praegu mõelda, siis umbes nädal tagasi oli ka üks asi täpselt ühest unenäost. Igatahes. Ma tahtsin vetsu minna just, kui mul tuli meelde, mis unenäos edasi juhtus. Unenäos läksin ka vetsu ja tagasitulles oli mu kott ja asjad ära varastatud. Võtsin seda siis hoiatusena ja läksin kõige oma asjadega vetsu :D Äkki past me üritas future me'le öelda, et ära mine vetsu ilma oma asjadeta :D Ma ei tea, kas ka päriselt oleks midagi juhtunud aga.. Igatahes. Tänud past me :D

Nii, kuhu ma jäin. Läksin mütsi shopingule siis. Alguses arvasin, et üsna selline lihtne ettevõtmine. And not a single hat was given that day! MILANOS EI OLE MITTE ÜHTEGI MÜTSI ! Nagu kuidas?! Ausalt, käisin terve tänava läbi, kõik poed.. NIENTE!! Ainult mingid kaabud või tobedad sonid. Lõpuks leidsin tänava pealt sellise müügiputka, kus igast jura. Seal ostsin mingi torumütsi :D Mõlemalt poolt avatud. A no ajab ehk asja ära. Siis läksin metroosse ja avastasin, et kõigil on samasugune müts :D Nagu see on Milanos probleem ma saan aru. Et mütse pole saada ja siis kõigil on samad mütsid. A no 4 euri maksis, miks mitte minna Milano tänavamoega kaasa.

Üks päev tulin koju. Veits selline väss oli olla. Crescenzago (minu peatus) on teine peatus maa peal. Seisin seal siis. Vaatasin just, et jõudsime maa peale, varsti lähen maha. Cimiano (üks peatus enne Crescenzagot). Seisan, vaatan, et oo šeff päike ja möllud. Uksed lähevad lahti, ma lähen maha. Hakkan veits edasi kõndima kui järsku: Why the FUUCK did i just get off ????!!?!!?!?! FFFUUUUU Oehh.. no suva, kõnnin siis. Cimiano pole väga kaugel õnneks. Mingi 10 minti kõndida. A siiski :D MIIIIiiiiiiks?!

Nii. Täna sain tagi kanda !!! Ma veits õhtul kahtlesin, sest eile oli veel suht külm hommikul, aga siis lihtsalt mõtlesin, et näitan iseloomu, ma ei pea ilmale järgi andma. Ma ei ole ta mingi mängukann ega pea riietuma nii nagu tema heaks arvab. Bitch, You're not my mom ! Ja väga hea valik oli. Täna oli mingi +8 kraadi. Mõnnnaaaaa !! Üldse polnud külm. Hommik jah veits jahe, aga külm ikka polnud. Ja kui tagi all 2 kampsunit ja paks sall, siis on mõnsaaa. Mõnnnnnnnnnsa i tell you ! Eile käisin veel jõusaalis. Sõitsin mingi poolteist tundi rattaga. Täna tagumik valutab. Vägha heaa. Homme nüüd veits ull. 4 castingut ja kõik suht samal ajal. Kõik vahemikus 10-14. Ja kõik on mingi veel ERITI kaugel metroost. Peab mingid bussid ja möllud võtma. Ja kindlasti on terve Milano seal jälle kohal. Ma isegi ei kujuta ette, mis järjekorras võtan need. Enam-vähem mõtlesin ära, mis esimene ja mis viimane, aga kaks keskmist on suht mystery. Ja lisaks pean veel hommikul agentuurist läbi käima ja oma uued pildid võtma. Andrea Olivo oli saatnud. Või mingi teema. Igatahes. Hommik tuleb tihe. Ehk siis mingi poole kolmeks läbi kõik.

Ja tuli välja, et meil ikka joppab, et meil nett on siin. Sest hommikul olid venelased siin minu juures ootamas, kui nad olid mingi, et oooo teil tasuta wifi siin. Wow.. close one. Kui oleks lihtsalt koridori lõpus elanud, polekski netti meil. Issand. Väga jube :D Me mingi lebolt kellegi netti varastamas. Grazie mille !

Ja ma tulin vahepeal ühe väikse teooria peale, miks ma suht tuim olen siin. Sest noo, mainisin vist, et mul süda jätab iga kord löögi vahele kui Itaalia lippu näen või itaalia keelt kuulen (jah, it still happens). Ja kuna see on põhimõtteliselt KOGU AEG, siis mu süda jätab nii palju lööke pidevalt vahele, et ta lööb mingi poole aeglasemini lihtsalt. Ja noh, kuna süda lööb nii aeglaselt, siis olengi tuim. Aga nüüd läheb paremaks, ma luban. Sest nüüd on soe ja päike väljas ja ma armastan päikest ja noh see mingi teada värk, et armastus paneb südame kiiremini lööma ja asi on siis tasakaalus. True story.

Ausalt.